Haapsalu Linnavalitsus on üldplaneeringuga moodustanud Paralepa ja Valgevälja metsade

kohaliku kaitseala

Kaitseala on kantud Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS

Paralepa metsa kaitseala on pindalaga 331,9 ha, sellest:

I kaitsekategooria kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala 174,6 ha

II kaitsekategooria kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala 157,3 ha

Kaitseala piirid – Joonis 1

Valgevälja metsa kaitseala 175,3 ha

I kaitsekategooria kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala 80,1 ha

II kaitsekategooria kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala 95,2 ha

Kaitseala piirid – Joonis 2

Kaitsealade kaitsekord

I Kaitsekategooria kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala kaitse- ja kasutustingimused

• Kohaliku kaitse aluste metsade alale jäävad riikliku kaitse all olevate looduse üksikobjektide puhul tuleb lähtuda nende kaitsetingimustest.
• Nahkhiirte võimalikes elupaikades, sh mis on teada, aga pole veel kaardistatud, tuleb raadamist või valgustamist nõudvate arenduste korral käsitleda mõjusid nahkhiirtele ning vajadusel teostada uuringud nahkhiirte elupaikade selgitamiseks.
• Majandustegevus, sh mistahes ehitise ehitamine, raietööd vms tuleb kooskõlastada Haapsalu Linnavalitsusega. Majandustegevus on lubatud, kui see arvestab üldplaneeringus sätestatud piirangutega.
• Haapsalu Linnavalitsus ei kooskõlasta maa-alal tegevust, mis võib kahjustada kaitstava ala kaitse-eesmärgi saavutamist või säilimist.
• Maa-ala on valdavalt ette nähtud avalikuks kasutamiseks.
• Metsamajandustööde kavandamisel tuleb tööde planeerimisse kaasata piirkonna kohalik elanikkond ja mittetulundusühendused (külavanemad, külaseltsid, keskkonnaorganisatsioonid jms, vastavad kontaktid saab linnavalitsusest).
• Maa-alal on keelatud uuendusraie ja lubatud hooldusraie ning valikraie. Valik- ja hooldusraie korral ei tohi puistu täius langeda alla 0,6. Kui seda ei ole võimalik järgida, siis ei tohi korraga välja raiuda üle 15% tagavarast.
• Uuendusraie on lubatud Haapsalu Linnavalitsuse loal metsakahjustuse korral, v.a Paralepa ja Pullapä metsandikus (endine riiklik kaitseala Paralepa ja Pullapä mets).
• Raadamine on lubatud trassikoridoride rajamiseks ja laiendamiseks (teede ja liinide kaitsevööndid; tervisespordi- ja matkarajad).
• Raietöid ei teostata lindude pesitsemis- ja nahkhiirte poegimisperioodil.
• Soostunud ala Ruhisoo rabamaastikus ei kuivendata.
• Keelatud on energiapuistute rajamine. Energiapuistutes on sobivad elutingimused tagatud vaid vähestele liikidele.
• Keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt või pinnast kahjustades. Pinnase kahjustamine rikub ala esteetilist väärtust ja kahjustab looduslikku taimestikku.
• Metsa kokku- ja väljaveoteedena tuleb kasutada valdavalt olemasolevaid teid ja metsasihte.
• Metsa kokku- ja väljaveoteed ja metsamaterjali ladustamisplatsid tuleb pärast tööde lõpetamist taastada raie eelsesse seisu.
• Telkimine ja lõkketegemine on lubatud vaid selleks ettenähtud alal.
• Alal on lubatud kergliiklus ja selleks ettenähtud taristu.
• Mootorsõidukitega liiklemine metsateedel on lubatud üksnes maa-ala ja seda teenindava taristu hooldamiseks ning maa-alal teostatavate tegevuste teenindamiseks Haapsalu Linnavalitsuse loal.

II Kaitsekategooria kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala kaitse- ja kasutustingimused

• Kohaliku kaitse aluste metsade alale jäävad riikliku kaitse all olevate looduse üksikobjektide puhul tuleb lähtuda nende kaitsetingimustest.
• Nahkhiirte võimalikes elupaikades, sh mis on teada, aga pole veel kaardistatud, tuleb  raadamist või valgustamist nõudvate arenduste korral käsitleda mõjusid nahkhiirtele ning vajadusel teostada uuringud nahkhiirte elupaikade selgitamiseks.
• Kiltsi leht-kobartoriku püsielupaigas (PEP) ei kavandata üldplaneeringuga maakasutuse muudatusi ega ehitisi. Kiltsi leht-kobartoriku PEP ala kuulub sihtkaitsevööndisse, mille kaitsekord on rangem kui kohaliku omavalitsuse tasandi kaitse alla võetaval metsal. Tegevused püsielupaiga lähistel metsas tuleb kooskõlastada püsielupaiga valitsejaga (Keskkonnaamet).
• Majandustegevus, sh mistahes ehitise ehitamine, raietööd vms tuleb kooskõlastada Haapsalu Linnavalitsusega. Majandustegevus on lubatud, kui see arvestab üldplaneeringus sätestatud piirangutega.
• Soostunud ala Ruhisoo rabamaastikus ei kuivendata.
• Haapsalu Linnavalitsus ei kooskõlasta maa-alal tegevust, mis võib kahjustada kaitstava ala kaitse-eesmärgi saavutamist või säilimist.
• Maa-ala on valdavalt ette nähtud avalikuks kasutamiseks.
• Metsamajandustööde kavandamisel tuleb tööde planeerimisse kaasata piirkonna kohalik elanikkond ja mittetulundusühendused (külavanemad, külaseltsid, keskkonnaorganisatsioonid jms, vastavad kontaktid saab linnavalitsusest).

• Maa-alal on lubatud uuendusraie järgmistel tingimustel:
  • uuendusraiet ei teostata vääriselupaikades;
  • uuendusraiet ei teostata elamualade kaitseks elamutega piirneval metsaalal 75 m laiuse ribana. Laiuse arvutamise lähtekoht on elamu maa-ala juhtotstarbega ala piir;
  • turberaie langi maksimaalne suurus võib olla kuni 2 ha;
  • lageraie on keelatud, v.a linnavalitsuse loal metsakahjustuse korral ja põhjendatud vajadusel erandkorras metsa hea seisundi või esteetilise väärtuse säilimise tagamiseks. Erandid võib lubada metsaeraldistel, kus on eelnevalt teostatud vääriselupaikade jt loodus- ja kultuuriväärtuste inventuur. Erandi rakendamise eeldataval vajadusel kaasab linnavalitsus hinnangu andmiseks sõltumatu eksperdi, kelle ülesandeks on hinnata, kas raied on vastavuses metsa säästva majandamise eesmärgiga metsaseaduse § 2 lg 2 kohaselt ja kas kavandatav tegevus vastab kaitseala kaitsetingimustele. Erandkorras lageraie lubamise otsustab kaitseala valitseja – Haapsalu Linnavalitsus;
  • olemasoleva lageraie langile piirneval alal võib teostada uue raie, kui mets raielangil on uuenenud. Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal;
  • raadamine on lubatud trassikoridoride rajamiseks ja laiendamiseks (teede ja liinide kaitsevööndid; tervisespordi- ja matkarajad);
  • mets loetakse uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt 1000 4-meetri kõrgust ja kõrgemat metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki. Vähemalt 4 m kõrgune mets on vastavalt teadusuuringule lageraie visuaalse kvaliteedi säilitamise künnis maastikel;
  • puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raiejäätmetega tugevdatud kokkuveoteedel.
• Raietöid ei teostata lindude pesitsemis- ja nahkhiirte poegimisperioodil.
• Keelatud on energiapuistute rajamine.
• Keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt või pinnast kahjustades. Pinnase kahjustamine rikub ala esteetilist väärtust ja kahjustab looduslikku taimestikku.
• Metsa kokku- ja väljaveoteedena tuleb kasutada valdavalt olemasolevaid teid ja metsasihte.
• Metsa kokku- ja väljaveoga rikutud metsatee ja maastik ning metsamaterjali ladustamisplatsid tuleb pärast tööde lõpetamist korrastada raie eelsesse seisu.
• Telkimine ja lõkketegemine on lubatud vaid selleks ettenähtud alal.
• Alal on lubatud mootorsõidukite- ja kergliiklus selleks ettenähtud teedel või radadel.
• Maaparandussüsteemide ja nende eesvoolude muutmist põhjustavad tegevused, sh lisavee juhtimine maaparandussüsteemi eesvoolu või kuivenduskraavi, on vajalik kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.