27.01.2026 toimus Herjava küla elanikega avalik arutelu vee- ja kanalisatsiooniprobleemi lahendamise teemal.
Anname käesolevaga ülevaate Herjava küla vee- ja kanalisatsioonikorralduse hetkeseisust ning reoveekogumisala määramise ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) arendamise võimalustustest, lähtudes Veeseadusest ning Keskkonnaameti juhendist reoveekogumisala määramiseks või muutmiseks.
Veeseaduse kohaselt on reoveekogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kogumiseks ja suunamiseks reoveepuhastisse või heitvee suublasse. Reoveekogumisala määramine või laiendamine peab olema kooskõlas kehtiva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava või üldplaneeringuga. Reoveekogumisala määramise või muutmise taotluse esitab Keskkonnaametile kohalik omavalitsus ning reoveekogumisala kehtestab Keskkonnaameti peadirektor käskkirjaga. Oluline on teada, et:
- keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas tuleb moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv reostuskoormus on 15 inimekvivalenti või suurem;
- reoveekogumisala võib moodustada ka väiksema koormuse korral, kui see on vajalik veekaitse eesmärkide saavutamiseks ja on sotsiaal-majanduslikult põhjendatud.
Kehtivas Haapsalu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas ei ole Herjava küla vee- ja kanalisatsioonilahendusi kajastatud. Tulenevalt sellest ei ole võimalik alustada reoveekogumisala määramise ega ühiskanalisatsiooni rajamise menetlust enne, kui ÜVK arengukava on muudetud.
Seega on Herjava küla küsimuse lahendamise eelduseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ajakohastamine ning reoveekogumisala määramine.
Esmase info põhjal on Herjava külas võimalik piiritleda alasid, mille pindala ja hinnanguline reostuskoormus ületavad Veeseaduses sätestatud miinimumnõuded (vähemalt 5 hektarit ning 15 inimekvivalenti hektari kohta). Enne taotluse esitamist on vajalik teha reoveekogumisala täiendavad analüüsid ja arvutused, et leida vastus, millise ulatusega reoveekogumisala on mõistlik ja võimalik tegelikult Herjava piirkonnas määratleda.
Keskkonnaametile esitatavas taotluses tuleb lähtuda reaalselt tekkivast reostuskoormusest, arvestades püsielanikke, suvitajaid, asutusi ja ettevõtteid vastavalt kehtivale juhendile. Planeeritavat või potentsiaalset tulevast reostuskoormust taotluses arvesse ei võeta.
Loome Haapsalu Linnavalitsusse osalise koormusega ametikoha, kelle ülesandeks on Herjava küla vee- ja kanalisatsiooniküsimuste ning võimaliku reoveekogumisala määramise menetluse koordineerimine, andmete koondamine ning koostööd korraldamine vee-ettevõtja, Keskkonnaameti ja teiste osapooltega.
Herjava küla vee- ja kanalisatsiooniprobleemi lahendamise edasised sammud:
- ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ajakohastamine Herjava küla osas;
- täpsustatud reostuskoormuse arvutuse koostamine vastavalt Keskkonnaameti juhendile;
- hinnangu andmine ÜVK arendamise majanduslikule jätkusuutlikkusele ning võimalikele rahastusallikatele;
- reoveekogumisala määramise ettepaneku koostamine;
- ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine.
Teavitame Herjava küla elanikke edasistest arengutest ning kaasab elanikud menetluse järgmistes etappides.